Sakala: Loosiõnn tõi Oja kooli tuhanded ussikesed

Kompostikoolitusele järgnenud loosimisel sülle langenud õnn tõi viljandi kõige uuemasse kooli aplad kõduussid, kes hakkavad seal nüüd biolagunevast prügist komposti tegema, kirjutab ajaleht Sakala.

Kevadest sügiseni korraldas Teeme Ära Sihtasutus üle Eesti kompostimise koolitusi. Koolitustel osalejate vahel loositi oktoobris välja Compost-it vermikomposter.

Loosiõnn naeratas Oja kooli loojale Piret Anierile, kuid et temal on kodus juba biolaguneva kraami kogumise viis sisse seatud, annetas ta kompostri koolile, teatab Sakala. Et kooli ruume kasutavad lisaks koolilastele mittetulundusühingud ja muud huvilised, on komposter hea ideoloogia levitamise vahend.

Kolmapäevasel kooli avatud uste päeval said külalised kaasa lüüa kompostri kokkupanemises ja neil oli võimalus kompostiussikesi suupistelaua ülejääkidega toita. Elevust tekitas kompostri kerge käsitsemine ja kompaktsus.

Teeme Ära Sihtasutuse partnerite ja halduse juht Eva Truuverk tunnustas Viljandile osaks saanud loosivõidu käekäiku. “Et komposter jääb õppevahendiks ehk avalikuks kasutuseks, on rõõm seda suurem. Saatuse sõrm osutas õigesse kohta,” ütles ta.

Kompostrist saab tulevaste kompostikoolituste õppevahend. Oja kooli asutaja Piret Anier annetas loosiauhinnana saadud kõduusside kompostri Oja koolile.

Tänasest alustas tööd kompostimise nõuandetelefon

kompostiljon-og-imageTäna alustas tööd kompostimise info- ja nõuandetelefon, mis aitab biojäätmeid omal käel mullaks töödelda soovivatel inimestel võimalike probleemide korral kiiret nõu saada.

Teist nädalat kestva kompostimiskampaania eesmärk on kasvatada Eesti elanike teadmisi ja oskusi kompostimise alal. Nii toimuvad seitsmes Eesti paigas põnevad tasuta koolitused ning äsjaalustanud või tõrgete ette sattunud kompostijad saavad alates tänasest küsida telefonil 5359 8737 lahendusi oma küsimustele.

Kampaania projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul aitavad infotelefonile vastavad asjatundjad lahendada kõikvõimalikke küsimusi alates sellest, kuidas alustada ja mida kompostida, kuni selleni, kuidas kompostrist mulda välja võtta.

“Ehkki kompostimine on võrdlemiselt lihtne, tuleb sellega alustaval inimesel korraga töödelda üksjagu infot. Näiteks, millised on kohalikud jäätmekäitluseeskirjad, kuidas kompostrit ehitada või osta või kuidas kompostida nii, et haisu ei tekiks,” kirjeldas Ohvril. “Infotelefonil saab kõigile neile ja teistele praktilistele küsimustele kiirelt vastused.”

Kui telefonitsi nõustamisega ei ole siiski võimalik olukorda lahendada, saab spetsialisti ehk kompostiljoni ka kohale kutsuda. Selleks tuleb infotelefonil 5359 8737 eraldi kokku leppida ja hiljem tasuda kompostiljoni sõidukulud.

Ohvril toonitas, et ehkki spetsialistid aitavad meelsasti nii telefonitsi kui vahetult, ei tähenda see, et nad tulevad kohale laudade ja naeltega. “Kohalekutsumine on mõeldud praktiliste murede lahendamiseks. Näiteks, kuidas ära tunda, et muld on valmis või kuidas komposti segada, kuid inimese eest kompostrit ehitama me siiski ei hakka,” lausus Ohvril.

Infotelefonile helistades kehtib tavatariif, mingeid muid tasusid kõnele ei lisandu. Infotelefonil võib helistada argipäeviti 9.00-18.00 ning nädalavahetustel 10.00-16.00.

Projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Grassi aiakaubad ja Bauhofi Aiaparadiis.

Lisainfo:
Anneli Ohvril
Kompostiljoni kampaania projektijuht
Tel: +372 5382 9832
E-mail: anneli@letsdoitworld.org

Tahad teada, kuidas kompostida, ent ei oska. Teeme Ära õpetab!

Teeme Ära SA alustas üle-eestilist koolitusturneed, et viia kompostimisalased teadmised ja oskused vahetult inimesteni.

Turu-uuringute AS-i värske küsitlus näitas, et Eesti elanikud on unustanud vanad ja lihtsad tõed, kuidas biojäätmetest rammusat ja puhast mulda taastoota, ehkki paljudel oleks see võimalus olemas.

Koolitaja Merilyn Oolo-Püi sõnul oskavad inimesed biojäätmed teistest jäätmetest võrdlemisi hästi eristada, kuid koolitustega julgustatakse astuma järgmine samm – panna biojäätmed enda kasuks tööle.

“Koolitustel õpetame, kuidas kompostimist alustada, mida kompostrisse panna, milliseid vigu vältida ja millist kompostrit kasutada, et saada võimalikult puhas tulemus,” lausus Oolo-Püi. “Ootame koolitustele nii neid, kes kompostimisega juba alustanud kui ka alles seda kaaluvaid inimesi. Sageli on ainsaks takistuseks teadmatus või hirm, et komposter läheb haisema või meelitab ligi närilisi. Selleks koolitus ongi, et müüte murda ja õpetada, kuidas õigesti kompostida.”

Eraldi tähelepanu pööratakse korteriühistutele, kelle abiga on võimalik teha väga suuri samme kompostimiskultuuri levitamise ja seega keskkonnasõbralikuma ühiskonna suunas.

Kes koolitustele ei jõua, saab omal käel õppida aadressilt www.kompostiljon.ee või Youtube’ist, otsides üles Kompostiljoni kanali. Seal õpetab kompostimise fänn Emil Rutiku viies lühikeses õppefilmis kompostimise põhitõdesid. Näiteks seda, kuidas endale sobivat kompostrit valida, mida ja kuidas sinna panna ning milliseid vigu vältida.

Kompostimise koolitusi toimub seitsmes Eesti linnas-alevis ühtekokku 14. Eile toimus esimene koolitus Räpinas ning täna toimub koolitus Tartus. Koolitused on tasuta! Koolituste ajakava on aadressil www.kompostiljon.ee.

Tasuta kompostimise koolitused toimuvad:

14. mai kell 17:00-19:00 Tartus Supilinnas Kikerkohvikus, Emajõe 1 A

16. mai kell 11:00-13:00 Tartu Loodusmajas, Lille 10

16. mai kell 18:00-20:00 MTÜ Mondo ruumides Tallinnas, Telliskivi 60A

22. mai kell 15:00-17:00 Kuressaare Aia ja Lillepäevadel (roheline telk)

23. mai kell 11:00-13:00 Kuressaare Aia ja Lillepäevadel (roheline telk)

26. mai kell 19:00-21:00 Tallinnas Mustamäel Kullo Huvikeskuses, Mustamäe tee 59

29. mai kell 17:30-19:30 Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses, Lembitu 1

30. mai 12:00-14:00 Pärnu Loodusmajas, Kooli 11

4. juuni 15:30-17:00 Viljandis Rahvusvaheliste Hansapäevade esimene päev (Reinu tee 3, Ugala tiigi lõpus endine tehasekompleks)

5. juuni 10:30-12:00 Viljandis Keskkonnapäeval, Säästva arengu hariduse päev (Reinu tee 3, Ugala tiigi lõpus endine tehasekompleks)

9. juuni 18:00-20:00 Pirita Vaba aja keskuses, Merivälja 3

12. juuni 18:00-20:00 Nõmme Kultuurikeskuses, Turu plats 2

15. juuni 18:00-20:00 Viimsis RMK looduskeskuses, Rohuneeme tee 29

Osalemisest teata e-mailil merilyn@letsdoitworld.org või telefonil 56680863.

Projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Grassi aiakaubad ja Bauhofi Aiaparadiis.

Lisainfo:
Merilyn Oolo-Püi
Kompostiljoni kampaania koolitaja, kompostiljon
Tel: 566 808 63
E-mail: merilyn@letsdoitworld.org
Kodulehekülg: www.kompostiljon.ee

Kompostiljon ETV Terevisioonis

ETV Terevisioon avas täna oma suve-stuudio ja kolis telemaja katusele. Suve-stuudio avamise puhul läksime Urmasele ja Katrinile külla, et rääkida kompostimisest ja sellest, et kompostida saab isegi korteris. Aga ega me ainult jutustanud, me ikka näitasime ka. Kinkisime toimetusele kaks kompostrit ka. Ühe vermikompostri, kus toimetavad usinad vihmaussikesed ning mille kinkis meile Compost-it. Lisaks viisime Terevisioonile ka õuekompostri. Saadet vaata järele siit: http://etv.err.ee/…/te…/423d9e02-96b8-44e8-a595-a9954e6533ce

Teeme Ära õpetab kortermajade elanikke biojäätmetest komposti tootma

komposti_avamine_Telliskivi_loomelinnakus
Kompostimiskampaania avasündmusel avati populaarses Tallinna Loomelinnakus komposter. Foto: Priit Demiurg

Teeme Ära õpetab kortermajade elanikke biojäätmetest komposti tootma

Teeme Ära SA alustas täna kampaaniaga, et kasvatada Eesti elanike teadmisi ja oskusi kompostimise alal.

Eesti elanikud on teadlikud ja aktiivsed prügisorteerijad, kuid Turu-uuringute ASi värske uuringu järgi tegelevad kompostimise ehk biojäätmete sihipärase mullaks tagasilagundamisega väga vähesed.

Kompostimiskampaania projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul takistab kompostimist enamasti teadmiste puudumine ja põhjendamatud hirmud, mille leevendamiseks järgmiste kuude jooksul rohtu pakutakse.

“Üle 40 protsendi kodusest prügist moodustavad biojäätmed, millest suure osa saaks kompostimise teel ise mullaks lagundada, seeläbi enda ökoloogilist jalajälge oluliselt vähendada ja natukene rahagi kokku hoida,” lausus Ohvril. “Kompostimise teel saadud muld on oluliselt puhtam kui poemuld ja seega koduste tomatite, ürtide jm kasvatamiseks ideaalne.”

Kampaania keskendub inimestele, kes elavad era- või paarimismajas või hooviga kortermajas, kus kompostri rajamine või paigaldamine lihtsaim. Samas ei jäeta tähelepanuta ka suuremate kortermajade elanikke, sest ka tubastes tingimustes on võimalik mugavalt ja igasuguse ebameeldiva lõhna ohuta kompostida.

“Kaks kolmandikku elanikkonnast näitab biojäätmete sorteerimise teel keskkonnast hoolimist, kuid vaid 37% neist kompostib neid jäätmeid,” rääkis Ohvril. “Suure töö saavad siin teha korteriühistud, sest enamik biojäätmete sorteerijaist kasutaks kompostrit, kui selline võimalus oleks loodud. Ühine eesmärk lähendaks ka majaelanikke ning enda toodetud mulda saaks kasutada lillepeenardes ja aiatöödes.”

Kompostimisalase teadlikkuse kampaania käigus viiakse seitsmes Eesti paigas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Räpina, Viimsi, Kuressaare, Viljandi) läbi tasuta kompostimisteemalised koolitused. Järgmisel nädalal avatakse tasuta nõuandetelefon ning kohale saab hakata kutsuma kompostimiseksperte ehk kompostiljone. Eraldi pööratakse tähelepanu ka korteriühistutele.

Turu-uuringute ASi uuringu järgi kasutab hetkel kompostrit vaid 3% leibkondadest, ehkki aiaga majades elab 28% inimestest. 83% elanikkonnast arvab teadvat, mis on biolagunevad jäätmed, kuid 32% inimestes arvas, et papist munakarp ei ole biojääde. 41% inimestest sorteerib biojäätmeid juba praegu eraldi, mittesorteerijatest pooled ei tee seda, kuna puudub vastav konteiner.

Esitlusmaterjaliga saab tutvuda siit. Uuringu lühikokkuvõttega saab tutvuda siit.

Kampaania eestvedajaks on Teeme Ära Sihtasutus ja seda rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

Lisainfo:
Anneli Ohvril
Kompostiljoni kampaania projektijuht
Tel: +372 5382 9832
E-mail: anneli@letsdoitworld.org
Kodulehekülg: www.kompostiljon.ee

 

KUTSE: Teeme Ära alustab kompostimise kampaaniaga

Kas tead, kas munakarp sobib kompostrisse või mitte? Hiljuti valminud Turu-uuringute AS küsitluse kohaselt arvab kolmandik (32%) eestimaalastest, et munakarp ei ole biojääde. Vaid pooled on kindlad, et tegemist on kompostimiskõlbliku biojäätmega.

Teeme Ära Sihtasutus kutsub teid 8. mail kell 12.00 Telliskivi Loomelinnakus (MTÜ Mondo ruumides, Telliskivi 60a, Tallinn) toimuvale kompostimise-alase teadlikkuse kampaania avasündmusele. Tutvustame projekti tegevusi ning esitleme esmakordselt Eesti inimeste kompostimise-alase teadlikkuse uuringu tulemusi.

  • Kui paljud teavad, mis on biojäätmed?
  • Kui palju Eesti inimesi kompostivad või oleks valmis seda tegema?
  • Kas eestimaalased sorteerivad kodudes biojäätmeid?
  • Mida nad kompostimisest arvavad ja teavad?

Projekti raames toimuvad kuues Eesti linnas tasuta kompostimise teemalised koolitused ning avatakse tasuta telefoniliin, kus kompostiljonid annavad inimestele nõu, kuidas ja mida kompostida.

Avasündmuse raames avab kompostiljon Emil Rutiku Telliskivi Loomelinnakus kompostri ja näitab kõigile huvilistele, missugused biojäätmed kompostrisse sobivad ning missugused mitte. Kompostiljonid hakkavad kampaania raames lisaks telefonitsi nõu andmisele soovijatele ka tasuta koduvisiite tegema.

Pakume külalistele suupisteid ja joogipoolist, et kõik saaksid ise proovida, kuidas kompostimine käib. Osalejad saavad selge pildi, kas kompostrisse sobib panna munakarpe või lihatooteid.

Kampaania esitlusüritusel näeb ka värskelt valminud lühikesi meeleolukaid õppevideoid.

Sõna saavad:

Projektijuht Anneli Ohvril räägib projekti eesmärkidest ja tegevustest ning kompostimise kasulikkusest

Kompostiljon Emil Rutiku tutvustab kompostiljoni tööd ning tasuta kompostiljoni teenust

Iivi Riivits-Arkonsuo Turu-uuringute SA-st tutvustab uuringu tulemusi

Palun andke oma osalemisest teada hiljemalt 7. maiks kell 18.00 telefoni (+372 50 41258) või e-maili teel (meelika@letsdoitworld.org).

Projekti eestvedajaks on Teeme Ära Sihtasutus ja seda rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:

Meelika Hirmo
Teeme Ära Sihtasutus
Avalike suhete juht
Tel: +372 50 41 258
E-mail: meelika@letsdoitworld.org

Rahvusvaheline mulla-aasta

yearofsoil2015. aasta on rahvusvaheline mulla-aasta, mis tuletab meile meelde, et pilvi püüdes tasuks aeg-ajalt pilk ka hoopis jalge alla pöörata – elu seal on tunduvalt põnevam, kui esialgu näib. Liis Vaksmanni artiklist saab lähemalt lugeda, millest koosneb see muld, mida linnatänavatel varjab meie eest asfalt, kuivõrd sõltume oma elutegevuses mullast ning missugused tegevused muldasid ohustavad. Kes veel ei teadnud, siis ka aasta muld 2015 on juba valitud!

Loe edasi: http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-18664/Elu-saab-alguse-mullast